Mida teha ja mida mitte teha enne kulmuhooldust?

Kulmuhooldus võib tunduda lihtsa iluteenusenа, kuid tegelikult puutuvad selle käigus kokku nahk, karv, kemikaalid ja mehaaniline surve. Seetõttu mõjutavad hoolduse tulemust mitte ainult tehniku oskused ja kasutatavad tooted, vaid ka see, millises seisundis klient ja tema nahk teenusele saabub.

Eriti oluline on see kulmude värvimise, vahatamise ja lamineerimise puhul. Kui naha kaitsebarjäär on eelnevalt kahjustatud või klient on kasutanud nahka sensibiliseerivaid toimeaineid, võib tavapäraselt hästi talutav protseduur põhjustada liigset ärritust, põletikulist reaktsiooni või naha pindmise kihi kahjustumist..

Enne kulmuhooldust peaks kulmude ümbruse nahk olema võimalikult terve, terve nahabarjääriga ja ilma aktiivse ärrituseta.

Kui piirkonnas esineb näiteks:

• päikesepõletus;
• tugev punetus;
• ketendus või aktiivne ekseem;
• marrastused või kriimustused;
• värsked põletikulised kolded;
• tugev kuivus või naha koorumine.

Või kui oled kasutanud:

• akneravi;
• tugevatoimelisi näohooldustooteid;
• tugevaid koorijaid;
• happekoorimist;
• retinool jms;
• isepruunistavat.

Siis nendel puhkudel on mõistlik protseduur edasi lükata.

See on eriti oluline vahatamise puhul. Vahatamine eemaldab karva koos juurega, kuid mõjutab samaaegselt ka naha pindmist kihti. Ärritunud või kahjustatud naha korral suureneb trauma, valulikkuse ja põletikuliste reaktsioonide risk. Selle tulemusena võib tekkida nahale pindmine kaitsekihi kahjustus, mida on võimalik vältida, kui meister ja klient teevad eduka protseduuri nimel koostööd.

Kulmude värvimisel ja ka lamineerimisel on lisaks oluline eelnev allergiariskide hindamine.  Värvitooted sisaldavad keemilisi ühendeid, mis võivad põhjustada nii ärritusdermatiiti kui ka allergilist kontaktdermatiiti.

Üks tuntud juuksevärvidega seotud allergeen on parafenüleendiamiin ehk PPD, kuid reaktsiooni võivad põhjustada ka teised värvained, säilitusained või lõhnaained.

Seetõttu peaks meister enne värvimist konsultatsiooni käigus välja selgitama:

• kas kliendil on varem olnud reaktsioone juukse- või kulmuvärvidele;
• kas tal on olnud allergiaid kosmeetikatoodetele;
• kas varasemast kulmuvärvimisest on tekkinud sügelust, turset, punetust või villikesi;
• kas kasutatav toode nõuab tootja juhiste järgi eelnevat tundlikkuse testi.

Oluline nüanss: negatiivne tundlikkuse test ei anna absoluutset garantiid, et reaktsiooni ei teki. Keha võib tekitada esimesel korral antikehad ning allergia võib seetõttu tekkida hiljem. Hea uudis on see, et kulmude keemilise värvimise puhul esineb allergiat üsna harva.

Mida mitte teha 24–48 tundi enne protseduuri?

• Väldi kulmupiirkonna agressiivset koorimist.
• Ära tee kulmude ümbruses koduseid tugevaid koorimisi.
• Ära päevita ega tule hooldusesse päikesepõletusega.
• Kui kasutad aktiivseid nahahooldustooteid, järgi oma tehniku konkreetseid juhiseid.
• Kui sul on olnud varasem allergiline reaktsioon värvidele või kosmeetikale, anna sellest tehnikule kindlasti teada.
• Täida ankeedi olemasolul ankeet vajaliku teabega.
• Ära kasuta isepruunistavaid tooteid!

Ära kanna kulmupiirkonda enne hooldust paksult:

• õli;
• rasvast kreemi;
• tugevat meiki;
• vaseliini või muud oklusiivset toodet,

Kõige tähtsam on aga rääkida tehnikule ausalt, mida oled viimastel päevadel või nädalatel oma kulmude ja naha piirkonnas kasutanud.

Mida tehnik peaks enne protseduuri kliendilt küsima?

Enne protseduuri tasub välja selgitada järgnevad asjaolud:

1. Naha seisund

• Kas nahk on praegu ärritunud?
• Kas esineb ekseemi, haavandeid või põletikku?
• Kas klient on hiljuti saanud päikesepõletuse?
• Kas naha ümbruses on visuaalselt muid kahjustusi?

2. Nahahooldus

• Kas kasutatakse retinooli või retinoide?
• Kas kasutatakse happeid või muid tugevaid koorivaid toimeaineid?
• Kas piirkonda on hiljuti keemiliselt kooritud?

3. Varasemad reaktsioonid

• Kas värvimisest on varem tekkinud reaktsioone?
• Kas klient on reageerinud juuksevärvile või mustale hennale?
• Kas on teadaolevaid kosmeetikaallergiaid?

4. Varasemad kulmuhooldused

• Millal tehti viimane lamineerimine?
• Millal värviti kulme?
• Kas pärast eelmist protseduuri esines probleeme?

5. Karva seisund

• Kas kulmukarv on terve või kahjustatud?
• Kas esineb murdumist või liigset kuivust?

Selline konsultatsioon aitab tehnikul hinnata mitte ainult seda, mida klient soovib, vaid ka seda, mida kliendi nahk ja karv on suutelised taluma.

NB! Konkreetne ettevalmistus sõltub kasutatavast tootest ja protseduurist. Eriti retinoidide, retseptiravimite, aktiivse nahahaiguse või varasema allergilise reaktsiooni korral ei tohiks klient muuta ravi omal käel, vaid arutada olukorda raviarsti ja professionaalse tehnikuga.